Mängu taktikaNii, nagu igas sõjalises tegevuses, on ka paintball`is oma taktika. Just taktikal on mänguväljal eriti tähtis osa. Sellest, milline on mängus kasutatav taktika, kuidas mängijad selle realiseerisid mängu jooksul, kui oskuslikult on läbi mõeldud kõik tegevused ning võistkonna ühised otsused, sõltub mängu tulemus.
Esiteks, mängige paarides. Üks mängija ees, teine kaitseb teda. Esimese mängija ülesandeks on anda signaale ja märke sellest, kas tee on vaba ja kus asub vastane. Mõttekas on pidevalt peatuda ja ringi vaadata. Kui olete absoluutselt kindel, et tee on vaba, andke sellest märku teisele mängijale. Pidage distantsi üksteise vahel. Ja pidage meeles, et üks mängija peab kogu aeg liikuma teise taga. Tagumine mängija peab olema kogu aeg valves ning vajadusel kaitsma ees olevat mängijat.
Tegelikkuses on kaitse väga keeruline, tihti isegi keerulisem, kui rünnak. Seepärast on vajalikud kogemused ja oskus ennast kaitsta. Kuid igal juhul ei tohi olla nii, et kogu meeskond pidevalt ründab või pidevalt kaitseb ennast. Tähtis on oskus vahetada tegevusi. Kui antud hetkel te kaitsete ennast, siis võib blokeerimistaktika tuua olulist edu teie kasuks. Eesmärgiks on kaitsta ühte poolt, samal ajal, kui enamik meeskonnast aktiivselt ründab teiselt poolt. Seejuures peab mängijate paar vastu seisma neljale või viiele vastasele. Kui teil ikkagi õnnestub peatada ja tagandada vastaseid, siis on see teile suureks plussiks.
Püüdke püsida pidevas liikumises, pidades meeles oma eesmärke ja kohustusi. Ning kui teie pihta tulistatakse, siis arvatavasti saatis vastane teie varjupaika oma meeskonna, ning tulistamine on ainult varjamiseks. Püüdke piiluda oma varjupaigast välja, et veenduda, kas tõesti on vastane seadnud teile lõksu. Püüdke samuti määrata kindlaks, kui kaugel teist ründav vastane asub. Kui te kuulete lähenevaid samme, siis püüdke 7-12 meetri kauguselt tabada vastast. Selleks ajaks marutulistamine juba lõppeb, kuna vastane kardab tabada oma meeskonnakaaslast.
Varitsust kasutatakse ka painball’is. Kui korraldate varitsuse, tähendab see seda, et tahate vastast võimalikult endale lähemale meelitada, soovides ise märkamatuks jääda. Sellisel juhul on ta ohver, aga teie olete tõeline kütt. Te sooritate rünnaku nagu partisan, nõrgendades sellisel viisil oma vastaseid. Varitsus on väga kasulik võte paintball’is. See võib mõjutada mängu tulemust.
Kui mängite suurel territooriumil, siis võib kasulikuks osutuda taktika nimetusega «peibutis». Selleks tuleb Teil paigutada üks meeskonnaliige mänguväljale nii, et ta paistaks vastasmeeskonnale «ohutuna». Sel juhul võib vastasmeeskond õnge minna. Seda peaksitegi ära kasutama. Niikaua, kuni vastane on veel kaugel, «peibutist» kehastav mängija avab tule, Teie peate asuma tema ja vastase vahel, et õigel ajal hüpata varitsuspaigast välja ning vastast ootamatult tabada.
Kui tahate mängida hästi, siis püüdke läbi mõelda igat käiku mängus, ärge istuge ühes kohas mängu ajal, kasutage ära kõik Teile teada olevad võtted. Kui vastane kasutab mingisugust uut võtet Teie vastu, püüdke see meelde jätta ning kasutada seda edaspidi oma mängudes. Segavaid võtteid võite teha mitte ainult mänguväljal liikudes, vaid ka häält kasutades. Selleks peate oma meeskonna liikmetega enne mängu algust kokku leppima, mida iga helisignaal tähendab. Näiteks, võite mänguväljal karjuda «Kurat, mul lõppesid kuulid!». Vastane arvab, et see ongi nii, ning püüab olukorda ära kasutada, kuid Teie meeskond teab, et see on trikk, kuna sõna «Kurat» ongi helisignaal. Teisisõnu, kõik plaanid ja ideed on Teie teha. Sest see, mis ei ole paintball`is keelatud, on seega lubatud.
Pidage meeles, et kõige sagedasem ja suurem viga on ühes kohas püsimine.